1 Ilus õun peab olema mitmeid kordi pritsitud ning „keemiat” täis

Kindlasti mitte, sest meie kliimas kasvab palju õunasorte, mis on väga haiguskindlad ning samas kauni kaubandusliku välimuse ja meeldivalt magusa või hapukasmagusa maitsega (nt. Sõstraroosa, Krista, Katre, Liivika, Tiina, Talvenauding, Liivi kuldrenett, Auksis jne). Need sordid on paljudele veel vähesel määral tuntud, kuid selle põhjuseks on see, et osad neist sortidest on kas päris uued (Kalju Kase poolt Pollis aretatud Krista, Katre ja Liivika) või siis ei ole need lihtsalt traditsiooniliselt meie koduaedadesse kuulunud (nt. Sõstraroosa, mille magemagus mahlane maitse ning ilus roosapõskne välimus ei jäta kedagi külmaks).

2. Õunte kasvatamine maheviljelusse ei sobi

Antud arvamusel olijad põhjendavad oma seisukohta sellega, et kuumadel ja kuivadel suvedel, mida Eestis iga 2-3 aasta järel esineb, on õunapuukahjureid nii palju, et ilma tugeva keemilise tõrjeta pole müügi- ja tarbimiskõlbulikku saaki võimalik saada. Ka see väide ei ole päris õige. Aastaid tagasi, kui õunapuid poogiti eranditult tugevakasvulistele alusetüüpidele (seemikalused) ning viljapuude kastmissüsteeme liigse kulukuse ning keerukuse tõttu ei ehitatud, võisid kahjurid põuasel ajal nõrgaks muutunud puudele tõepoolest väga suurt kahju tekitada.

Praeguseks ajaks on aga viljapuukasvatus hoogsalt arenenud ning kaasaegsetes õunaaedades kasvatatavad sordid on poogitud madalakasvulistele alusetüüpidele (kloon- ehk vegetatiivalused). Madalamakasvuliste alusetüüpide kasutamine teeb puu ja võra hooldamise tunduvalt lihtsamaks ning puude niisutamiseks vajalikud süsteemid ei ole enam nii ressursi- ja energiamahukad. Lisaks on kuival ajal madalamat puud tunduvalt lihtsalt kasta, kuna selleks kuluv vee hulk on tugevamakasvulise puuga võrreldes kordades väiksem.

Ka on maheviljeluses leidnud kasutamist mitmed taimsed preparaadid, mis puude vastupanuvõimet haiguste ning kahjurite suhtes tunduvalt parandavad.

3. Eestimaisel õunal pole head lõhna ega maitset

Hoole ja armastusega kasvatatud ning sobivates hoiutingimustes säilitatud puhast eestimaist õuna eristabki välismaisest importõunast just see, et siin kasvanud õuntel on väga hea ja tugev lõhn ning puhas maitse. Väga paljud inimesed ei osta poest just sellepärast õuna, kuna seal pakutavad Poola või Hispaania õunad näevad letil küll ilusad välja, kuid maitset ja lõhna neil pole. See omakorda võib olla ka põhjuseks, miks Eestis piisavalt puuvilju ei tarbita.

4. Eesti õun ei säili

Kodumaist õuna müüakse meie poodides vähe ka seetõttu, et levinud arvamuse kohaselt saab eestimaist õuna müüa ainult mõned kuud peale saagi koristamist, kuna kauem need lihtsalt ei säili. Õigetes hoiutingimustes (sobiv temperatuur ning kontrollitud õhuniiskus) säilivad ka Eestis kasvatatud sordid kevadeni. Viimastel aastatel on lisandunud ka paar uut, EMÜ Polli instituudis aretatud sorti (nt. Katre ja Liivika), mis säilivad lausa märtsini-aprillini. Vanematest sortidest säilivad kevadeni Tellissaare, Talvenauding, Meelis ning Karksi renett. Mahetoodetud õunte miinuseks importõuntega võrreldes võib pidada nende vähest transpordikindlust, kuna taimekaitsevahenditega pritsimata õunte koor ja viljaliha on õrnad ning ei talu raputamist. Meie poolt pakutavate spetsiaalsete pakkelahendustega on võimalik ka õrnemate õunasortide kaubanduslikku välimust säilitada.

5. Mahetooted on liiga kallid

Mõningate kaubagruppide puhul kohati õigustatud väide, kuid õunakasvatuses ei ole hinnavahe tavaviljeluses ning maheviljeluses kasvatatud toodangu vahel eriti märkimisväärne. Maheõunte mõnevõrra kõrgem hind on tingitud kõrgematest hoolduskuludest, kuna puu võra tuleb sagedasti lõigata, et viljad saaksid piisavalt õhku ning päikesevalgust. Võra sagedasem kärpimine ka suvisel ajal aitab lisaks heade kasvutingimuste tagamisele ka taimehaigusi tõrjuda, kuna hõredam ning valgusküllasem võra pole haiguste levimiseks sobilik. Lisaks pole maheviljeluses kasvavad puud sama saagikad, kui need, milledele pidevalt kunstväetisi lisatakse. See omakorda tähendab, et maheviljeluses tuleb sama koguse õunte saamiseks oluliselt rohkem puid istutada ning maad harida.