Kaasiku Mahetalu – Lauaõunad ja mahlad

Pihlakamarjad

Pihlaka suurepärasesse mõjusse nii meie füüsilisele tervisele kui ka energiale ja psüühikale on usutud iidsetest aegadest saadik ja tänapäevaks on palju sellest ka teaduslikult kinnitust leidnud.

Kirjeldus

Pihlaka suurepärasesse mõjusse nii meie füüsilisele tervisele kui ka energiale ja psüühikale on usutud iidsetest aegadest saadik ja tänapäevaks on palju sellest ka teaduslikult kinnitust leidnud.
Pihlaka viljades leidub ülirikkalikult kõiksugu kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, millest mõistliku tarbimise korral võib tervisele palju kasu olla. Beetakarotiini on pihlakas 9 mg 100 g kohta ehk sama palju kui porgandis, ohtralt on ka C-vitamiini (200 mg%), P-vitamiini (2600 mg%), K-vitamiini, orgaanilisi happeid (kuni 3%), suhkruid (kuni 8%), pektiine, flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Suhkruist leidub enim sorboosi (25%) ja mikroelementidest mangaani, rauda, vaske, ka fosforit ja räni. Pihlakamarja seemned sisaldavad ka kiiritus- ja röntgenikahjustuste vastast toimeainet amügdaliini.
Külluslikult leidub pihlaõuntes ka mikroobide ja bakterivastase toimega aineid, mistõttu need säilivad hästi ja aitavad ka teiste toiduainete käärimisprotsessi ära hoida.
Vitamiinide ja mineraaliderikkad pole mitte ainult marjakobarad, vaid ka õied, puukoor ja lehed, millest kõigist saab valmistada mõjuvaid tervisetooteid.
Süües päevas kümme grammi värskeid marju või pihlakahoidist, rahuldad suure osa organismi päevasest vitamiinivajadusest. Võta näiteks iga kord enne sööki supilusikatäis marju meega. Sama tõhusalt toimib ka mahl.
Pihlakast saab abi erinevate külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste, hüpertoonia ja ateroskleroosi puhul.
Kuna pihlamarjad on äärmiselt tõhusad sooltes tekkinud mürkainete sidujad ja normaalse mikrofloora taastajad, aitavad need neerukivide, soolegaaside, mao alahappesuse ja lümfinäärmete põletiku korral ning leevendavad isegi reumavaevusi.