Kaasiku Mahetalu – Lauaõunad ja mahlad

Mustsõstrad

Eesti üht populaarsemat aiamarja musta sõstart võib vabalt pidada kohalikuks supertoiduks.

Kirjeldus

Eesti üht populaarsemat aiamarja musta sõstart võib vabalt pidada kohalikuks supertoiduks. See sisaldab ohtralt C-vitamiini ja antioksüdante, aitab kaasa immuunsüsteemi tugevdamisele ja parandab organismi vastupanuvõimet haigustele.
Sõstraliste sugukonda kuuluv must sõstar on Eestis kasutusel kui populaarne aia- ja ka ravimtaim. Selle marjad on maitsvad nii värskelt, hoidistena kui ka talveperioodil sügavkülmast võetuna. Mustasõstrakestad sisaldavad antioksüdantseid looduslikke pigmente antotsüaniine, mis annavad marjale punase, lilla või sinise värvuse.
Eestlaste menüüsse on suvel kasvavad mustad sõstrad kuulunud suhteliselt pikalt. Esimene ajalooline viide marja kohta Euroopas on pärit 17. sajandist. Kuid siis oli sõstar rohkem tuntud oma meditsiiniliste kui kulinaarsete omaduste poolest. Toona leiti, et mari leevendab kurguvalu, mis viitab vilja rikkalikule C-vitamiini sisaldusele.
Mustal sõstral on organismile ohtralt positiivseid mõjusid ning enim on tuntud võimas turgutus immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi tugevdamisele aitab kaasa sõstras sisalduv suur C-vitamiini kogus, mis on igapäevaselt vajalik mitmete füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Musta sõstra viljades ehk marjades leiduv C-vitamiini kogus teeb sõstrast supertoidu. Näiteks päevane soovituslik C-vitamiini tarbimiskogus 100 milligrammi leidub keskmiselt 80 grammis mustades sõstardes. Sama koguse C-vitamiini saamiseks oleks vaja tarbida 200 grammi punaseid sõstraid või 230 grammi apelsini.
Lisaks organismi tugevdamisele aitavad mustad sõstrad aeglustada organismi vananemist ning soodustavad keskendumisvõimet ja ajutegevust. See tuleneb suurest antioksüdantide sisaldusest marjades. Keskendumisvõime ja ajutegevuse soodustamiseks tarvitatakse tavaliselt musta sõstra ekstrakti toidulisandina. Selles sisalduvad antioksüdandid vähendavad kehas vabade radikaalide laastavat toimet ning aeglustavad inimese kognitiivse süsteemi allakäiku. Samuti aitavad need vältida dementsuse ehk nõdrameelsuse arengut.
Must sõstar on üks kõrgeim antioksüdantide sisaldusega mari. Teda edestavad ainult aroonia ja jõhvikas. Samuti on musta sõstra liigikaaslastes punases ja valges sõstras oluliselt vähem antioksüdante. Sellele viitab ka nende sõstarde nõrgem värvipigment.
Kuigi enim on teada musta sõstra suur C-vitamiini sisaldus, leidub marjades ka erinevaid A- ja B-vitamiine. Need soodustavad organismi ainevahetust, on kasulikud nahale ja nägemisele. Näiteks tiamiin (B1) on vajalik süsivesikute lagundamiseks, riboflaviin (B2) on võtmeelement valgu ja rasva lagundamisel.
Samuti aitavad ainevahetusele kaasa mustas sõstras leiduv vask, kaltsium, fosfor, mangaan, magneesium ja kaalium. Kiirem ainevahetus tugevdab omakorda immuun- ja närvisüsteemi ning rakkude arengut. Selle tulemuseks on parem nahk ja toonuses lihased.