Kaasiku Mahetalu – Lauaõunad ja mahlad

Kirsid

Kirss on imeline õitseja, tema viljad (marjad) valmivad kiiresti, on ilusad ja maitsvad, ent paljud meist ei oska isegi ette kujutada, kuivõrd kasulik ja väärtuslik kirss on ja kui universaalsed on tema raviomadused.

Kirjeldus

Kirss on imeline õitseja, tema viljad (marjad) valmivad kiiresti, on ilusad ja maitsvad, ent paljud meist ei oska isegi ette kujutada, kuivõrd kasulik ja väärtuslik kirss on ja kui universaalsed on tema raviomadused.
Kirssi kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis tervisehädade kõrvaldamiseks ja paljude haiguste ravimisel, lisaks aitab see säilitada noorust ja head väljanägemist. Kirsist on valmistatud teesid, ürditeesid, tõmmiseid, keediseid, segusid ja eliksiire juba tuhandeid aastaid. Ametlik meditsiin kasutab apteegipreparaate, milles on kasutatud kirsi kõiki osasid.
Juba III sajandil eKr mainiti kirssi kui väärtuslikku ravivat saadust. Kirssi kasutasid ravimisel sellised kuulsad arstid nagu Hippokrates ja Avicenna.
Vitamiinisisalduse poolest ületab kirss mitmeid tuntuid ja laialdaselt kasutatavaid puuvilju. Temas on rauda rohkem kui õunas, C-vitamiini rohkem kui apelsinis, paljude omaduste poolest ületab kirss musta sõstart ega jää alla granaatõunale.
Eriti palju on kirsis B9- (foolhape) ja P-vitamiini. Vitamiinid koos mikroelementidega osalevad vereloomes, on vajalikud aju ja kesknärvisüsteemi toimimiseks jne. Külmetuse ja seedehäirete puhul mõjub kirss vaarika sarnaselt, südamehaiguste puhul nagu aroonia ja toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega.
Teiste marjadega võrreldes on antotsüaanide kogus kirsis rekordiline. Antotsüaanid aitavad kapillaaridel säilitada oma kuju ja elastsust ning tugevdavad neid, alandavad vererõhku, takistavad enneaegset vananemist, kõrvaldavad edukalt kahjustusi ajurakkudes ja võitlevad vähirakkudega, suurendavad kõhunäärmes insuliini tootmist, vähendavad põletikke liigestes artriidi ja podagra puhul, hoolitsevad veresoonte ja südame häireteta talitlemise eest. Antotsüaanid takistavad diabeedi, rasvumise, vähi, Parkinsoni ja Alzheimeri tõve teket ja arengut.
Kumariini ja oksükumariini sisalduse poolest jääb kirss alla ainult punasele sõstrale, vaarikale ja granaatõunale. Need ained toniseerivad organismi, vedeldavad verd, normaliseerivad vere hüübimist, takistavad trombide tekkimist, aitavad ravida tromboflebiiti ja südame isheemiatõbe ning organismil taastuda ja toibuda pärast südameinfarkti või insulti.
Hoiduda kivide söömisest
Kui süüa ära 3–5 kirsikivi, ei juhtu midagi kohutavat, kuid suurtes kogustes tuleks kirsikivide allaneelamisest hoiduda. Kirsikivi südamik sisaldab mõrumaitselist glükosiidi amügdaliini ja amügdaliini lagundavat fermenti, mis lõhustab glükosiidi glükoosiks, bensaldehüüdiks ja vesiniktsüaniidhappeks. Viimane on suures kontsentratsioonis inimese tervisele ohtlik.
Amügdaliini sisaldab ka kirsi viljaliha, aga see ei ole ohtlik, kuna viljalihas ei ole amügdaliini lagundavat fermenti ja seega ei saa see happeks laguneda. Kirsikompott või kirsimoos koos kividega pole samuti ohtlik, sest keetmisel amügdaliini lagundav ferment kaotab oma aktiivsuse ja sinihape ei saa tekkida.