Selleks, et saada küllaldaselt vitamiine, mineraalaineid ja teisi organismile vajalikke ühendeid, tuleks igal inimesel süüa aastas vähemalt 100 kg puuvilju ja marju või nende saadusi.

Enamiku sellest kogusest, umbes 70 kuni 80 kg, peaksid meie tingimustes moodustama õunad, soovitavalt värskelt. Õunad kasvavad meie oludes hästi, nende saagikus on suurem kui paljudel teistel puuvlija- ja marjakultuuridel. Lisaks on õunte maitseomadused sellised, mis võimaldavad neid väga mitmekesiselt tarvitada. Pealegi on õun ainus puuvili, mis oma toiteväärtuse pika säilitusperioodi jooksul töötlemata kujul säilitada suudab.

Küps õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini. Samuti on selles mitmesuguseid suhkruid, nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Lisaks sisaldab õun arvukalt mineraalaineid, nagu näit kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, samuti ka pektiini ja kiudaineid. Umbes 85% õuna koostisest on vesi.

Inglise vanasõna juba ütleb, et kui tahad terve olla ning „arsti eemal hoida”, tuleb süüa üks õun päevas!

Õunte tarbimisega on seostatud mõningate südame-veresoonkonna ja vähihaiguste tekke riski vähenemist, samuti astma ja II tüübi dia-beedi riski vähenemist. Oluline osa nende haiguste vältimisel arvatakse olevat eelkõige antioksüdatiivsete omadustega fütotoitainetel, nagu flavonoidid, isoflavonoidid ja fenoolsed happed.
Õuntes sisalduvad toimeained leevendavad migreeni, kõrget vererõhku ja isegi südameinfarkti. Samuti aitab õun unehäirete puhul, tagab veresuhkru korrapärase jaotuse ning hoiab ära veresoonte lupjumise. Õuna soovitas juba kuulus Vana-Kreeka arst Hippokrates südamenõrkuse, soolte häirete ja neeruhaiguste puhul.

Lisaks sisaldasid õunu ka esimesed kosmeetilised kreemid, mis tähendab, et õun teeb inimese ilusaks ka väljaspoolt. Vitamiine täis ja hästi maitsev õun parandab kollageeni ja elastiini moodustumist nahas, tänu millele püsib nahk pingul ja elastne. Just selle omaduse pärast kasutatakse tänapäevastes silendavates kreemides õunaseemneekstrakti. Õun parandab ka naha niiskuse sidumise võimet ning takistab pigmendihäirete teket.

Sealjuures on oluline süüa õunu koos koore ning seemnetega, kuna just seal leidub väga suur osa kasulikest ühenditest.

Miks Eesti õun?

Juba väga pikka aega on Eesti poodides pakutav õun olnud pärit peamiselt kas Poolast, Hispaaniast, Hollandist, Saksamaalt, Brasiiliast, Hiinast või mujalt kaugetest riikidest. See on aga enam kui kummaline, sest väga häid ja maitsvaid õunasorte kasvab ju siinsamas Eestis.

Tegelikult on meie kliima õunte kastavamiseks tunduvalt sobivam, kuna soojema kliimaga riikidega võrreldes on meil vähem kõikvõimalikke karjureid ja taimehaiguseid.

Meie peamine missioon ongi eestlastele puhta ja kvaliteetse eestimaise lauaõuna ning õuntest valmistatud täisnaturaalsete mahlade pakkumine.

Miks mahe Eesti õun?

Kui tavaviljeluses peetakse taimekaitsemürkide kasutamist täiesti normaalseks ning paljude arvates ka möödapääsmatuks, saab hakkama ka teistmoodi. Ilusat, maitsvat ja hästi säilivat õuna on võimalik kasvatada ka ilma mürke kasutamata. Selleks tuleb lihtsalt rohkem vaeva näha, aga tulemus on seda pingutust väärt. Tavaviljeluses ühe kõige laialdasemalt levinud taimemürgi ohtude kohta saab lugeda siit.

Meie õunad on kasvanud maheviljeluse nõuete kohaselt ning õuntest valmistatud mahlad on samuti täiesti naturaalsed ning puhtad. Ka tarbijate hulgas on iga aastaga huvi mahetoodetud saaduste vastu üha suurenenud.

Vaata edasi: Mis on mahe?